Kuidas hoida inimesed organisatsioonis õnnelikuna?
12. Feb 2019
Õnnelikus organisatsioonis valitseb kontrollipõhise lähenemise asemel usalduspõhine, protsessikesksuse asemel inimkesksus – igaüks loeb. “Õnnelik organisatsioon on läbipaistev ja iga päev seal töötamine muudab inimesed ilusamaks, paremaks, targemaks ja annab nad tööturule tagasi paremas olukorras kui ta nad sai,” rääkis Tiina Saar-Veelmaa.
Tiina tõi välja õnnelikku elu defineerivad kaksteist aspekti:
“Tööandja võiks kõigile neile kaasa aidata,” leidis Saar-Veelmaa. Probleemid tekivad aga sellest, et tänapäeva tööelus põrkuvad erinevad töökultuurid. 1980ndate keskpaigas sündinud inimesi valmistati ette teistsuguseks eluks – töökoht pidi olema üks kogu eluks.
Tiina Saar-Veelmaa sõnul ei ole mõtet tööga rahulolu mõõta. “Hoopis olulisem on organisatsiooniline seotus. Vähesed tööandjad tegelevad unikaalse pakkumisega – mis on nende juures erilist. Töömotivatsioon toimub tegelikult väga mikrotasandil – kaasatus, haaratus, tähendus, elujõud, voog ja spirituaalsus. Inimesed soovivad oma töös sügavamat tähendust tajuda.”
Nooremale põlvkonnale on aga rahastki olulisem eneseteostus ning keskkonna- ja terviseteadlikkus. “On olemas mõiste roheline karjäär, mis tähendab, et ei taheta minna tööle kohtadesse, kus tööandja ei ole läbi mõelnud oma ökoloogilist jalajälge. Osad noored ütlevad, et enne suren, kui lähen Zara poodi müüma – nad on liigtarbimise vastu ja pole kindlad, et seal müüdav on toodetud eetiliselt ja keskkonda kahjustamata,” kirjeldas Saar-Veelmaa.
Miks Rootsis on fika lausa töölepingutes sätestatud?
Rootsis on töölepingutes sätestatud nn fika aeg, mis tähendab kohvitassi taga teiste inimestega koosolemist ja suhtlemist. Kaks korda tööpäevas tuleb minna kolleegi juurde ja öelda, et läheme teeme fika – see kestab ca 15 – 20 minutit ja selle ajal ei räägita tööst. On ettevõtteid, kes pakuvad kohvikõrvast enda poolt, on töökohti, kus inimesed võtavad midagi maitsvat ise kaasa. Mis on sellise reegli mõte? “See vähendab stressi. Meie efektiivsus kahaneb, kui me ei oska viljakalt molutada. Peab olema hetki, kus me ei tee midagi. Lisaks on tänu fika-ajale suhted kolleegidega paremad ja see aitab tiimitööd parandada,” räägib Tiina Saar-Veelmaa.
Tööõnne valem
Karjääri definitsioon on rahuldust pakkuv eneseteostus.
Tiina Saar-Veelmaa jagas seminari käigus ka tööõnne valemit:
Enamus Eesti inimesi ei soovitaks muide oma juhti tuttavale või sõbrale. Mis on peamine põhjus? Tagasiside defitsiit. “Siin tasub mõelda veidi ka selle sõna kõlale ja sisule eesti keeles. Inglise keeles on tagasiside feedback ehk sõna otseses mõttes midagi, mis toidab,” tõi Tiina Saar-Veelmaa näite.
Saavutamise vajadus on inimestel sees koopainimese ajast – mammut toodi koju, see oli saavutus. Meie aju ikka tahab, et mammut oleks lastud ja tulemus nähtav. Virtuaaltöö puhul on see raskendatud, aga ka siin aitab tunnustus. “Meil on vaja teise inimese tunnustust ja see peab olema silmast silma,” rõhutas Saar-Veelmaa.
Piirideta karjäär
Teadusuuringu tulemuste kohaselt, kus uuriti 259 inimese kaasust, on inimeste unistuste ameti (kui neil poleks piire) tippviisik järgmine:
- Ettevõtja (paljud teeksid kohe oma kohviku, restorani, butiikhotelli, turismitalu) – 76/259
- Nõustaja, terapeut, psühholoog – 53/259
- Disainer (tooted, teenused, sisedisainist linna planeerimiseni, moest mööblini) – 34/259
- Teadlane – 32/259
- Õpetaja – 30/259
See on harjutus, mida Tiina Saar-Veelmaa soovitab meil kõigil läbi teha. Panna paberile kirja ka oma 3-5 unistuste ametit – ja unistada julgelt, nii nagu poleks mingeid piire – geograafiliselt, rahaliselt, oskuste-teadmiste poolelt.
Miks see harjutus vajalik on? Sest majandusgeograafide ennustuste kohaselt tuleb meil tõenäoliselt elada 120-aastaseks. Mis tähendab, et jõuame elu jooksul teha 4-5 karjäärivalikut!
Kuidas oma organisatsiooni muuta?
Tiina Saar-Veelmaa sõnul tegelikult enamus ettevõtteid tahab muutuda, aga ei tea kuidas. “Õnneks on nii palju ägedaid raamistikke, juhtimise lähenemisi ja töövahendeid, tuleb lihtsalt otsast peale hakata,” soovitab ta. Ja annab ka paar head nippi. “Tehke oma inimestega koos süüa. Ah, et miks? Sest söömine on kõige esimene nauding, mida beebi siia ilma tulles kogeb. Teine väike nipp on see, et vaadake inimestele otsa rohkem kui kolm sekundit – on olemas selline asi nagu armunu pilk, mis kestab vähemalt kuus sekundit. Seega vaadake oma kolleegidele otsa ja mõelge samal ajal, kui ilus inimene teie vastas on. Positiivsed tulemused ei lase end kaua oodata.”
Vt lisaks erinevaid juhtimisraamistikke:
Loe lisaks Tiina Saar-Veelmaa magistritööst teemal “Isikliku eneseteostuse instrumendi, tööõnnevalemi loomine ja selle teostamine indiviidide ja organisatsioonide kaudu”: https://digi.lib.ttu.ee/i/?10874
Tagasi Eelmine Järgmine